Kaks punkti Eesti infoühiskonna visioonist

 Üks enam realiseerinud punkt-

"Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest."

Viimastel aastatel on väga populaarseks muutunud pea, et kõige interneti kaudu tellimine. Võid tellida midagi lihtsat nagu süüa, kodutarbeid või isegi midagi nagu ehituskaupu ilma probleemideta. Pakiautomaate on linnades väga tihedalt paigutatud ja kulleriteenused, mis toovad tooted kohe ukseni pole ka eriti kallimad. Kui tellid asju, mis pole söök, on kohaletoimetamise tasu üle Eesti üldiselt sama, nii et saab väga lihtsasti võrrelda erinevaid poode ja valida odavaim variant. 

Uusi maju ehitades on kindlasi kasutusele võetud nutimajade võimalus. See kontrollib valgustust ja soojendust vastavalt sellele, kunas omanik kodus on, võimaldades energiakuludelt kokku säästa. Süsteem annab võimaluse jälgida ja kontrollida (turva-)süsteeme internetis ja nutitelefonis. Muidugi saab ka rohkem funktsioone olla vastavalt omaniku vajadustele.


Üks vähem realiseerinud punkt-

"IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist. Sellega on IKT-sektor saanud juhtivaks majandusharuks Eestis, andes suure panuse tootlikkuse kasvu."

2020 aastal oli Eesti IKT teenuste eksport 1,3 miljardit eurot, kusjuures kokku oli kõigi teenuste eksport 5,7 miljardit eurot. Tulemusena oli IKT teenuste eksport 22.8%,  väga korralik tulemus ning näiliselt jõutud määratud eesmärgini. IKT seadmete eksport aastal 2020 oli 1,14 miljardit eurot ning kogu eksport oli 14,3 eurot, jättes seadmete ekspordi osakaaluks vaid 7.97%. Mõlemalt poolt kokku arvestades on IKT osakaal ekspordist 12.2%, mis jääb tunduvalt alla eesmärgi.


Allikad:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/valiskaubandus/teenuste-eksport
https://valiskaubandus.stat.ee/profile/country/ee/