Kaks punkti Eesti infoühiskonna visioonist

 Üks enam realiseerinud punkt-

"Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest."

Viimastel aastatel on väga populaarseks muutunud pea, et kõige interneti kaudu tellimine. Võid tellida midagi lihtsat nagu süüa, kodutarbeid või isegi midagi nagu ehituskaupu ilma probleemideta. Pakiautomaate on linnades väga tihedalt paigutatud ja kulleriteenused, mis toovad tooted kohe ukseni pole ka eriti kallimad. Kui tellid asju, mis pole söök, on kohaletoimetamise tasu üle Eesti üldiselt sama, nii et saab väga lihtsasti võrrelda erinevaid poode ja valida odavaim variant. 

Uusi maju ehitades on kindlasi kasutusele võetud nutimajade võimalus. See kontrollib valgustust ja soojendust vastavalt sellele, kunas omanik kodus on, võimaldades energiakuludelt kokku säästa. Süsteem annab võimaluse jälgida ja kontrollida (turva-)süsteeme internetis ja nutitelefonis. Muidugi saab ka rohkem funktsioone olla vastavalt omaniku vajadustele.


Üks vähem realiseerinud punkt-

"IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist. Sellega on IKT-sektor saanud juhtivaks majandusharuks Eestis, andes suure panuse tootlikkuse kasvu."

2020 aastal oli Eesti IKT teenuste eksport 1,3 miljardit eurot, kusjuures kokku oli kõigi teenuste eksport 5,7 miljardit eurot. Tulemusena oli IKT teenuste eksport 22.8%,  väga korralik tulemus ning näiliselt jõutud määratud eesmärgini. IKT seadmete eksport aastal 2020 oli 1,14 miljardit eurot ning kogu eksport oli 14,3 eurot, jättes seadmete ekspordi osakaaluks vaid 7.97%. Mõlemalt poolt kokku arvestades on IKT osakaal ekspordist 12.2%, mis jääb tunduvalt alla eesmärgi.


Allikad:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/valiskaubandus/teenuste-eksport
https://valiskaubandus.stat.ee/profile/country/ee/

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale

 Ma ütleks, et kõige positiivsem mõju on olnud info kättesaadavuses. Vanasti oli vaja kursis olemiseks koguaeg lehte lugeda või raadiot kuulata, vanemate sündmuste jaoks nt. raamatukogust küsida kas on midagi selle kohta alles hoitud. Vaja mingi teema kohta ennast harida, jällegi raamatukogu poole pöörduda. Tänapäeval aga on pea et kõigil väga odavalt nutitelefoni või arvuti võimalus kus paari klõpsuga saab infot kõige kohta mis vähegi tahab, tuleb vaid osata otsida. Oled grupijutus ja ei saa mingist võõrsõnast aru, saad vaid sekunditega selle tähenduse leida. Juhtus mingi tähtsam sündmus, kui sa riigist juhuslikult väljas olid, pole probleem, saad  kiiresti selle kohta lugeda, ja nii edasi.

Üks negatiivsemaid mõjusi, mis on tekkinud uue meedia tagajärjel, on info üleküllus. Kõik saavad kätte mis nad vähegi tahavad ja rohkemgi, ei jää enam põhjust miks nad peaks jälgima ajalehti või saateid. Selle tagajärjena on traditsioonilist meediat hakanud vähemaks jääma ja allesjäänute sisu muutuma ekstreemsemaks, et pakkuda midagi erilist ja tarbijad alles hoida. Ise tunnen, et see pole õige lähenemisviis, ei ole jätkusuutlik ning asja võlu kaob kiiresti.

Paar vana IT tehnoloogiat/kommet

 Emotikoonid

Kõik on tänapäeval kasutanud emotikoone, sümbolite kogud, mis aitavad väljendada emotsioone. Väga kasulikud, kui tavalise teksti puhul ei ole arusaadav näiteks sarkasm või naljategemine, aga ei sobi üldse ametlikudesse kirjadesse. Näiteks :) naermine, :( kurb, :o üllatunud.

Alguse said emotikoonid aastal 1982 Carnegie Mellon Ülikooli foorumis Scott Elliott Fahlmani soovitusel, kui postitati üles üks füüsikaülesanne ning lugejad olid arvanud, et päris õnnetus oli juhtunud. Fahlman pakkus välja lisada postitustele :-) kui need polnud tõsised ja :-( kui need olid. Lühidalt peale selle süsteemi vastuvõtmist hakkasid ka teised ülikoolid seda kasutama.



Diskett

Juba paljudele tundmatu asi, võin tunnistada, et isegi pole päriselus seda näinud. Algelisi 8 tolliseid variante hakati tootma aastal 1967, mis vaikselt muutsid kasutuks perfokaartidelt töötavad süsteemid. Sealt edasi järmine suur hüpe oli aastal 1977, kui tuli välja Apple II kahe 5,25 tollise disketiseadmega, see lubas ühelt laadida programmi ja teisel hoida mälu. Diskettidega kaasnev tähtis muudatus oli, et nüüd oli võimalik programme lihtsasti müüa ja igaüks ei pidanud enam ise endale koodi kirjutama. Aastal 1984 tuli veel hüpe 3,5 tollistele diskettidele, mis mahutasid 1,2 megabaiti. Peale seda hakkasid diskettid vaikselt välja surema, välismälu jaoks tuli HDD ja SSD, arvutist eemal CD ja hiljem DVD.



Emotikoonid - https://design.tutsplus.com/tutorials/the-history-of-emoticons-and-emojis--cms-31399
Diskett- https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/floppy/

Kolm meeldivat IT lahendust

Linux

Linux loodi aastal 1991 üliõpilase poolt nimega Linus Torvalds. Ta laadis selle tasuta internetti üles ning see hakkas edasi arenema väga paljude programmeerijate koostööna oma open source stiili tõttu. Tänapäevaks on see muutunud üpriski populaarseks operatsioonisüsteemiks mitmel põhjusel. See on väga turvaline, sest enamik inimesi ikkagi kasutab Windowsit ning iga Linuxi süsteem on üksteisest erinev, nii et on raske viirust luua, mis paljut mõjutaks. Linux ise on tasuta ja sul on suur valik programme, mis kõik on tasuta ning nende allalaadimine ja uuendamine käib väga lihtsasti. Lõpuks selle os-i failisüsteem on loodud hõlpsaks töötegemiseks.

Wikipedia

On väga raske leida inimest, kes poleks seda lehte kasvõi kordagi kasutanud, ütleks et äärmiselt väärtuslik ressurss tänapäeva inimese elus, kellel vähegi huvi maailma vastu on. Sellel lehel saab igal teemal artikkleid otsida või isegi vajadusel luua. Wikipedia leht avati 2001 aasta algul ning hakkas kasvama väga kiiresti, 2004 aastaks 250000 artikklit, 2006 aastaks 1 million artikklit ja praeguseks on üle 55 miljoni artikkli. Muidugi on vandaalitsemisega probleeme, aga tuleb välja et üldiselt jääb Wikipeedia erinevate entsüklopeediatega võrreldes üsna täpseks oma informatsiooniga. Kõige imestusväärsem on see, et neil isegi tänapäevani pole ühtegi reklaami nähes kui suureks leht on kasvanud.

Esimene arvutiviirus

Kes ei saada igavusest või nalja pärast vahest linke sõpradele, mis neid ootamatult ehmatavad või teevad midagi täiesti teistsugust, mis nad peaksid. 15 aastasel Rich Skrental oli sama mõtteviis, kui ta oma disketil põhineve viiruse kirjutas. Viirus levis disketilt arvutisse ja arvutist igale järgmisele disketile, oletades et vahepeal restarti ei tee. Muidugi midagi halba see ei teinud, lihtsalt näitas ühte luuletust ja restart parandas arvuti ära. Võib väita, et see polnud päris esimene viirus, aga see oli esimene, mis kaugele levima läks.



Linux- https://hostry.com/blog/magnificent-evolution-of-linux-from-1991-to-2021/
Wikipedia- http://content.time.com/time/business/article/0,8599,1917002,00.html
Esimene arvutiviirus- https://www.theregister.com/2012/12/14/first_virus_elk_cloner_creator_interviewed/