Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Copyleft on viis kuidas loomingut "vabaks" teha. See seab reegli, et antud programm on kõigi poolt muudetav ja edasi jagatav nii kuidas nad tagavad, aga neile peab kehtima seesama reegel. Selle süsteemi põhimõte seisneb selles, et asjad järjest areneksid edasi, mitte ei jääks selle taha kinni, et keegi otsustas olla ahne nähes võimalikke kasumeid ja siis otsustas teistega mitte jagada.

Copyleftil on neli varianti:

GNU General Public License - Tavaline copylefti kasutusvariant. Kokkuvõtlikult on miski vaba tarkvara kui on täidetud need punktid: võib kasutada tarkvara mis tahes otstarbel, võib tarkvara omal soovil muuta, võib antud tarkvara jagada, võib oma muudatusi sellele jagada. Näiteks kasutab seda üks brauseri töörist nimega Adblock Plus, mis võib nii mõndadelegi tuttav olla, peamiseks tööülesandeks on suvalistel veebilehtedel igasuguste reklaamide blokeerimine.

GNU Affero General Public License - Sama nagu GNU GPL, aga ühe lisandiga. Kui sa jooksutad serveris modifitseeritud tarkvara, siis sa pead lubama teistel kasutajatel selles serveris selle lähtekoodi alla laadida. GNU AGPLi kasutab näiteks lichess, maailma teine kõige populaarsem malemängimis veebileht.

GNU Lesser General Public License - Võid luua tarkvara, mis haakub LGPL all oleva tarkvaraga ning seda müüa, ilma oma muudatuste lähtekoodi avaldamata. Kui tahad muuta LGPL olevat tarkvara ning jagada, siis peab ka see jääma LGPL alla ning pead oma lähtekoodi avaldama. GNU LGPLi kasutab näiteks 7-zip, failide kokku-/lahtipakkimise programmi, kas siis turvalisuse või ruumi säästmise jaoks.

GNU Free Documentation License - Copylefti reeglistik kõigele tekstipõhisele (nt juhendid, õpikud). Seda kasutab näiteks An Anarchist FAQ, 1996 aastal loodud veebileht, kus räägitakse üldiselt anarhismist.


Allikad: https://www.gnu.org/licenses/copyleft.html